Teisipäev, 31. detsember 2013

2014 algas!

Jõulud said läbi ja tööpõli jätkus. Kõht oli täis, seega energiavarud kenasti laes ning sai usinasti edasi toimetada. Ilm oli vägagi pahur. Ei tahtnud üldse meid lõbustada ikka pritsis vihma sadada ja tuul ei andnud ka asu.

Aasta viimased päevad möödusid mõnusa tempoga. Tegemist oli palju, kuid mitte midagi eriti märkimisväärset. Ja üpris ootamatult saabuski juba 31. detsember. Päev ju tegelikult nagu iga teine. Me kõigest omistasime sellele kalendri vahetamise tiitli ning otsustasime, et ok, sel kuupäeval võib teha pulli ja ilutulestikuga paugutada ning kõik koos pidu panna. No miks mitte! Vägagi aus ettevõtmine.

Siinne hosteli rahvas oli loomulikult kogu täiega asjaga kaasa minemas ja lasin ennastki meeldivalt sellesse keerisesse tõmmata. Hommik algas tavaliselt - käisin ujumas. See oli kindlasti üks mõnusamaid ujumisi. Mitte küll selle poolest, et see sujuv ja hea ja kiire oli. Otse vastupidi, väga korralikult raputas! Kahel korral tahtis laine mind ümber keerata, kuid punnisin vastu. Ju on süvalihaste trennis kasu ja suudan keha mingil määral juba kontrolli all hoida ja tasakaalu ka veidi raskemas olus säilitada. Lainetus oli aga mõnus. Eriti kui tegin tagasipöörde, siis uhasin peaaegu lainetele vastu. Edenemine oli vaevaline, kuid kes ütles, et trennis kerge peab olema? Pärast ujumist läksin tööle. Lühike päev - kõigest 4 tundi. Sellele järgnes powernap ja päeva teine trenn - ÜKE. Siis kiire poeskäik ja aasta viimane õhtusöök võis alata! Tütarlapsed tegid meile wrapisisu ja ostsid wrappe ja istusime siis laua ääres ja pakkisime neid wrappe näost sisse. Ai kui head need wrapid olid!

Veidi enne õhtusööki
Stiilinäide pakkimisest!
Igaüks sai kolm taskut endale. Ja nende pakkimine oli üks paras kunst, sest kui mees on näljane, siis mees peab sööma! Ja korralikult! Mul õnnestus pääseda läbustamast ning suht imekspandavalt ei läbustanud ma mitte midagi täis. Osadel nii hästi ei läinud ja nad pidid keset õhtusööki särki vahetama minema. Pärast õhtusööki olid kõhud täis ja liigutused veidi aeglasemad, kuid meeled rõõmsad.

Mäletate, et Allar ju alkoholi ei joo. No nii ongi! Va vähesed juhud, nagu näiteks ajateenistusse minek, Danka ja Ardo naasmine Austraaliast. Ma pean ütlema, et uue aasta vastuvõtmine Uus-Meremaal eriti laheda seltskonnaga klassifitseerub vabalt ühe sellise erilise sündmusena. Kõigi rõõmuks olingi lõpuks nõus võtma tegema ühe šoti. Ja no kui ma joon, siis see on sündmus igal juhul. Ja kui juba, siis teha asja stiilselt. Tegemist oli tekiila šotiga, lähemalt bodyshotiga. Kes ei ole terminiga kursis, siis selgitan veidi: Bodyshot tähendab, et keegi neiu lamab laual või letil, kõhul on sool ja nabas tekiila ja suus sidrun. Nende ainete manustamise järjekord on soola lakkumine kõhult, tekiila joomine nabast ja sidruni hammustamine suult. Kuna neiu naba oli nii väike, et sinna mahtus kõigest tilk tekiilat, siis tegime väikes muudatuse ja pärast soola, manustasin tekiila nabast ja ülejäänud pitsi pärast nabašotti ja siis hammustasin sidruni. No ikka väga rõve asi on see tekiila. Ma polnud seda varem proovinud ja ega enam ei proovi ka. :D Vähemalt sain kõigil tuju veelgi kõrgemale tõsta, sest polnud bodyshotid on alati ülevat meeleolu tekitavad, veel enam kui shoti manustab keegi, kes tegelikult alkoholi ei joo ja pole elus kunagi purjus olnud. Pilte ja videosid on ka, kuid neid feisbukki ja kusagile mujale väga ei taha saata ega riputada, sest neiu boyfriend ei oleks vist väga rõõmus kui miskit sellist näeks. :D Aga kui Eestisse jõuan, küll siis näitan.

Vahepeal olin ka feisbukis avastanud, et lisaks minule on Taupos uut aastat vastuvõtmas veel kaks eesti härrat - Mikk ja Allar. Pärast minu alkolonksu liikusmie järve äärde ilutulestikku vaatama ja seal sain kokku ka nonde kahe eestlasega. Vägagi asjalikud härrased. Mikk juba kaks ja pool aastat Uus-Meremaal olnud ja tööd teinud, Allar aga alles veidi üle kuu. Noorsandid sulandusid kiirelt meie seltskonda ja pärast põgusat eestikeelset jutuajamist (oi tegelikult oli ikka vahva emakeeles rääkida jälle!) algas ilutulestik. Kokkuvõttes oli see lühike, kuid täitis eesmärgi. :)



Selline oli siis see lühike, kuid kenake ilutulestik. Sellega sai läbi aasta 2013. Oli vägagi edukas aasta. Kindlasit üks parimaid seni ja andis väga hea aluse, et 2014 tuleks vähemalt sama vaheldusrikas ja seikluste- ning avastusterohke. Lisaks kõigele muule oli 2013 ka minu jaoks esimene tõsisem spordiaasta. Võrreldes 2012ga kasvas treeningmaht üle kahe korra. Järgnevalt väike kokkuvõte:

 
Ja nagu ütlesin, siis selline hea aasta lõpp andis hea enesetunde, et liikuda uuel aastal vähemalt samas rütmis. Mis tähendab seda, et kui pärast ilutulestiku nautimist ja väikest klubitiiru (olin seal kella kolmeni) ärkasin 1.jaanuari hommikul kell 9. Sõin hommikust ja panin kell 10 ketsid jalga ning tegin uue aasta esimese jooksuringi - 28 kilomeetrit.

Ilusat uut aastat! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar