teisipäev, 24. detsember 2013

Rõõmsat Jõulu

Kõht on täiesti ääreni täis! Aga üks piparkook mahub kindlasti veel sisse. Nii see mure lahendatud ja võin nüüd jagada viimase aja sündmusi. Olen nüüd rõõmsalt rabanud kahel töökohal ja kõrvalt teinud trenni ning õhtuti, kui aega leian, kohaliku hostelirahvaga olesklenud.

Aeg möödub siin valguskiirusel. Alles oli 17 okt ja astusin pead kratsides Aucklandi lennujaamast välja ning hakkasin mõtlema, et kuhu nüüd ja juba on rohkem kui kaks kuud Uus-Meremaal oldud. Taupo on ikka vapustav koht.

Ma tean, et olen kirjutanud kõigist allahindlustest, mida saan Kathmandus tööd tehes (inimestele, kes arvasid, et Kathmandu on päris koht gloobusel, siis see ongi päris koht gloobusel. Tegu on nimelt Nepali pealinnaga  (http://en.wikipedia.org/wiki/Kathmandu )), siis Hole In One'is saan ma ka väga, väga palju nänni! Lisaks sellele, et töö ise on väga lahe (kindlasti parim töökoht, mis mul seni olnud on) avaneb mul ka võimalus külastada turismiatraktsioone, mille eest "lihtrahvas" peab päris korraliku koguse rahhi välja käima. Ühte atraktsiooni olete vast juba mu feissi lehelt näinud - RapidsJets paadisõit. See oli kõigest esimene. Lisaks lähen tulevikus kindlasti kärestikulisele jõele kummipaadiga sõitma (white water rafting), benji-hüppele, jahiga sõitma järvele (ca 3 tunnine chill kaunil järvel), kõrgustesse turnima kohta nimega rock'n'ropes jne. Mul kõik atraktsioonid ei meenugi, kuid mis kõige tähtsam - ma ei maksa nende eest mitte midagi. Pean vaid helistama Hole In One omanikule ja ütlema, et ok, soovin teha seda ja sellel päeval. Kuradi lahe! Ahjaa! Mina, kes ma oman juhilube ja juhistaaži nüüd juba tervelt natuke üle kolme kuu pean igal õhtul kui golfikohas tööl sõitma mikrobussiga ca pooleteise kilomeetri kaugusele ja parkima selle kenasti, et hommikul tööl olev inimene saaks sellega kenasti järve äärde sõita. Retrospekis oli lubade tegemine enne reisu väga õige otsus!

Veidike ka RapidsJetsist. Tegu on siis Taupo ühe turismiartaktsiooniga (siin on veel kaks sarnast teenust pakkuvat ettevõtet, aga RJ on kõige ekstreemsem), mis sõidutab tahtjaid ja maksjaid kärestikusel jõel ja tutvustab selle jõe tähtsust Uus-Meremaale.

Paadike
Paati lükkas edasi Chevroleti 8,2liitrine V8 mootor ja tippkiirus jõel oli 90km/h. Võite ettekujutada kui tuuliseks kiskus. Sellisel kiirusel (või sellele lähedal) vajab paat kõigesti ca 15-20cm vett, millel edasi liikuda. Täiskasvanule maksab see sõit veidi üle 100 kohalikku ja lapsele ca 65 NZD'd.
Plärts!!!






Jõe tasasemal osal oli tegu lihtsalt mõnusalt kiire sõiduga, aga kui jõudsime kärestikulisema osa juurde, siis läks lõbusaks. Paat sõitis lainetesse sisse ja oli kuulda ainult: tumpf esimesse lainesse, tumpf teise lainesse, vaikus..... (loe: õhulend, nokk lennus ja maandumiskohta ei näinud) plärtsssss - paat vett täis! Veel kord! Veel kord! :) Sellel samal jõel filmiti ka Kääbiku teise osa stseen, kus Bilbo ja päkapikud põgenevad vaatides orkide eest. Filmimine kestis kolm päeva ja kes filmi näinud on (mina õnneks olin juba näinud, sest käisin seda siin esilinastusel vaatamas ja see film oli väga hea (!!!)) tunnevad need kohad väga kergelt ära, kus, mis toimus.

See paadisõit oli just enne seda väga tihedat perioodi, mis praegu käsil. See algas reedel (20ndal detsembril). Alates reedest olin tööl Kathmandus ja Hole In One'is päev algas, kell 9 ja lõppes kas kell 23 või 00. Lisaks tööle pressisin ka paar trenni sinna sisse. Golfikohas töötan praegu ainult reede-pühap. Esmaspäevast alates olen käinud tööl Kathmandus ja teinud trenni. Õnneks see liiga tihe töö periood saab käesoleva nädalaga läbi. Seejärel jätkub normaalne rutiin: kolm päeva poes ja kolm päeva golfiplatsil. Sedasi saab normaalse inimese kombel trenni teha. Praegune aranžeering on liiga tihedalt kokku pressitud ja trenn kannatab selle all veidi. Õnneks on seda vaid nädalaks.

Täna, 25ndal detsembril, oli esimene puhkepäev (homme jälle tööle) ja kasutasin võimaluse ning tegin kohe hommikul 90km rattasõidu. Ilm oli päria halb - pilvine ja tuuline. Esimesed 45kmi oli tuul tagant ja küljelt ja viimased 45kmi oli tuul kas otse näkku või paremalt näkku. Rassida sai korralikult. Tagasi jõudes sõin kerge eine ja panin soojalt riidesse ja läksin õues istuva rahvaga juttu ajama enne hosteli suurt pidusööki. Siin peetakse jõule pigem 25ndal detsembril.

Kell sai 14 ja meid kutsuti sööma ja oiii, süüa jagus meeletult.


Hosteli omanikud ja nende alluvad tegid meile suure pidusöögi. Seal oli pasta, ahjukartul, salat, sai, või, maguskõrvits, kaste, herned, sinki ja kalkunit ja seda kõike piisavalt, et süüa kaks suurt portsu. Lisaks sellele pakuti hiljem magustoitu, milleks oli pavlova kook, jäätise, maasikate, puuviljade ja piparkoogimajakestega.


No selles mõttes on tegu ikka õige jõuluga, et kõht täis täpselt selle piirini, kus enese liigutamine tundub liiga raske ja üldse mitte ratsionaalse tegevusena. Mulle sobib! Süüa mulle meeldib! Lisaks suurele söömisele saime ka kingitusi. Hosteli omanik tegi kõigile, kes juba vähemalt kuu aega siin elanud väikese paki, kus oli piparkooki, tavalist kooki ja kommi. Lisaks sellele tegime pikemalt elutsejate grupiga jõululoosi ja kingitusi üksteisele. Ma sain rattakella (mida kasutan homme kell 7 hommikul äratuskellana!) ja neli GoreTex kokku volditavat joogitopsi. 


Seega rõõmsaid ja rahulikke pühi Eestisse! Varsti saab kärtsu ja mürtsu kui kalendrit vahetama hakatakse! :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar