Juulis töötasin veel Christchurchis ja elasin Mattpackersi majas. Teadsin, et juuli keskel panen sealt plehku, sest juba oli kindel, et 21. juulil alustan tööd Taupos Taupo Urban Retreat hostelis - koht, kus elasin suvel neli kuud ja hostel, mis on end minu jaoks tõestanud kui üks parimaid Uus-Meremaal.
Niisiis 12ndal juulil istusin Christchurchis rongile ja võtsin ette Trans Alpine reisu risti üle Lõuna Saare. Sihtkohaks Greymouth ja reisipartneriks elav prantsuse neiu Marie, kellega tutvusin Taupos ja kes sattus minuga samal ajal Lõuna Saarele trippima. Rongisõit oli mõnusalt mugav kui välja arvata valjult nuttev titt kaks rida tagapool. Vaated olid veidi kehvad, sest kõikjal olid pilved ja mägesid sel korral ei näinud, aga kuna Maried polnud ammu näinud, siis juttu jätkus ning neli tundi möödus väga kiirelt. Greymouthist hääletasime suhteliselt edukalt Fox Glacieri liustikku vaatama. Ilm oli taaskord kehvapoolne - no vist ei saa alati vedada ilmaga - aga see ei rikkunud jalutuskäiku.  |
| Fox Glacier. |
Samal ajal oli ju toimumas ka jalgpalli MM ja finaal minu pettumuseks oli Argentiina ja Saksamaa vahel. Mu lemmik Holland pidi võitlema kolmanda koha eest ja no nüüdseks juba ajalugu näitas, et Brasiiliast polnud neile vastast, sest nood kollasärkidest pallivõlurid olid oma maagia ära kaotanud. Ja kui Holland vs Brasiilia mängu ma nägin, siis finaali lõppu ma ei näinud, sest buss Nelsonisse väljus just esimese lisaaja keskel, seega jäin lootma bussis olevatele turistidele. Ja no sakslasi on ju kõik kohad täis ning buss polnud ka mingi erand, seega sain ma nende tiimi võidust teada väga kiirelt.
Nelsonisse jõudes peatusime taaskord Paradisos, selles väikeses aga äärmiselt mõnusas hostelis. Väike saun, korralik uni ja reis võis järgmisel päeval jätkuda juba autosõiduga Pictonisse ja seal edasi laeval Wellingtoni. Need, kes mu feissi vahel jälginud on võibolla mäletavad, et mul oli pisike vetsublogi seal. Ja no pean siinkohal jälle mainima, et Pictoni rääkiv kemmerg on vist selle linnakese suurim vaatamisväärsus. :)
Wellingtonis läksid meie teed Mariega mõneks päevaks lahku, sest tema veetis seal ühe öö, samas kui mina otsustasin jääda kaheks ja teha päeval Lord Of The Rings Touri ning tallata mööda radu, kus kääbikud jooksid ning uudistada Wellingtoni ümber asuvaid võttepaiku. Ja nüüd siis väike pildiblogi sellest tuurist. HOIATUS: Kui pole LOTRi fänn, siis võid julgelt selle osa vahele jätta. :)
Istume siin kenakesti kohas, kus filmis istusid Frodo and Co. Istusid küll puujuure all, kuid noh, siin pildil ju puujuurt pole. On küll. Vaadake nüüd veidi tahapoole, seal on see puujuur näha. See monteeriti lihtsalt muuvimädžikut kasutades uude kohta ja oligi kamp kääbikuid puujuure all kurja ratsaniku pilgu eest peidus. Koht: Victoria park Wellingtoni linnas.
Järgmisena siirdusime Weta Cave'i. Koht, kus kõik LOTRi ja Kääbiku filmide eriefektid tehtud. Esimene osa külastusest oli väike dokfilm Weta Productioni ajaloost ja külastus suveniiripoodi. Teine pool oli tripp Weta Workshopi, kus pilti teha kahjuks ei võinud, aga kus räägiti ja näidati, kuidas tehakse erinevaid kostüüme ja makette mainitud filmide tarbeks. Tegelikkuses on Wetast saamas koht, kust tellivad oma eriefekte juba väga paljud suurekaliibrilised filmi- ja videomängude tootjad. Oli huvitav külastus. Kui keegi teab, mis mäng on Halo ja kui keegi teab, siis selles taheti teha ka film, kuid tootmine jäi katki, kuid selle alguse osas suutis Weta siiski ehitada täiesti elusuuruse ja töötava mudeli filmis kasutatavast maasturist, mis nüüd seisab eksponaadina Weta Workshopis, sest filmi tootmine jäi ju katki. Masin ise on võimas! Järgneval lingil klikates näete filmi treilerit ja seda maasturit, millest siin jutustasin (2:50): http://www.youtube.com/watch?v=QXl4X6s167U
Järgmine pilt on River Anduin. Jõgi, mis mängis rolli esimese filmi lõpus, kus Vennaskond veel viimast korda koos olid. Sõudsid rahulikult haldjatelt saadud paatidel jõel samal ajal kui neid metsa varjust kamp Uruk Haisid jälitas.
Pildid vasakul ja paremal on kohast, kus filmiti Rivendell. Aga need on nii sarnased filmile, et te arvasite vist selle koha ise ära. No ei! Ei ole ju nii. Tüübid kaevasid üles, jätsid kõik murumättad alles, hoiustasid ja hoolitsesid nende eest. Samal ajal näitlejad ja muud tegelinskid näitlesid ehitatud makettidel ja treppidel ja platvormidel. Kui kõik võtted Rivendellis läbi said, siis istutati kõik murumättad ja juurikad tagasi täpselt samasse kohta, kust nad välja kaevati. Tuleb tunnistada, et see fakt pani küll pead noogutama ja tunnistama, et keskkonna hoidmine ning säästlikkus oli Peter Jacksoni meeskonnal suur prioriteet. See üks haldjavärav (pilt ka siin lisatud) on ehitatud hiljem ja nö mälestusmärgiks.
Pildid paremal on nüüd juba Isengardist. Jällegi on märgatav täiesti uskumatu sarnasus filmidega. :)) Esimene pilt on kohast, kus Gandalf kappab oma ratsul (tegelikult näitleja Sir Ian McKellen kardab kohutavalt hobuseid ja ratsutamis-stseenides on hobesel keegi teine peale McKelleni) Sarumani juurde, et teavitada Mordori plaanidest uuesti võimule tulla. Kappab võlur läbi värava? Kus on värav? Kusagil Weta Caves'i tooteruumide sahtlis. Mahub kenasti keskmisesse sahtlisse. Kasutades forsed perspective tehnikat monteeriti värav osavalt kaadrisse.
Järgmine foto on Isengardi aedadest, kus Gandalf ja Saruma jalutavad ja tähtsaid asju arutavad. Märkate, et mägesid pole taustal? Filmis ju on. No need mäed asuvad Lõuna Saarel (Wellington ise ju Põhja Saarel). Mägedest tehti pilt ja pandi aedade taustaks. Lihtne. :) Sellega saabki mu väike fotokokkuvõte LOTRi tuurist läbi. Tuur kestis terve päeva, ca 7 tundi ja selle jooksul sõidutati meid igale poole, ning hinna sees oli lõuna ja õhtuoode. Polnud paha viis päeva veetmiseks.
Järgmisel päeval istusin bussi ja sõitsin Taupo poole. Tagasi sinna, kust märtsis pärast Ironmani oma Lõuna Saare seiklust alustasin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar