4.11.2013 ehk Backpackeri Raske Elu

Hellou, lugejad!

Täna tuligi mulle see oodatud kiri. Sain nüüd IRD numbri ka ametlikult kätte. Nüüd on Tauposse minek kas neljapäeva või reede hommikul. Seal saan hakata otsima päris töökohta. Selles osas on juba Steve (ehtiaja) ja Marty (praeguse baasi boss) ka oma abikäe ulatanud. Steve nimelt võttis ühendust oma õega, kes elab Taupos, ütles paar head sõna minu kohta ja palus oma õel uurida, kas teab mõnd kohta, kus vajatakse abikäsi, palgalisi abikäsi. Steve'i sõnul olen ma "the kind that can be trained" :D (loe: suurim kompliment, mida ma olen Steve'lt saanud). Marty aga kirjutas mulle väga positiivse soovituse. Lisas allkirja ja puha ning loomulikult ei jätnud mainimata, et ta on olnud pankur, konsulteerinud mitmeid valitsuseliikmeid, omanud mitmeid ettevõtteid ja seega on väga hea vaistuga kui asi puudutab kellegi isiksust.

Sisuliselt on mulle antud tohutult hea tõuke töö otsimise alustamisel. Ja ma olen selle eest väga tänulik. Aga nii ongi, et asi on suhtumises, sest kui sul endal on tahtmist ja pealehakkamist ennast heast küljest näidata, siis sa jääd ka silma.

Täna liitus meiega veel üks uus vabatahtlik (oleme nüüd kolmekesi siin) ja jälle prantslane. Selline tunne, et siin ainult prantslased ongi!

Pärast tööpäeva läksin garaaži kallale. Olles sealt välja kaevanud ühe maanteratta, maastikuratta (väikese, kõvera ja vastiku tagumise amordiga) ja nüüd... oioi, mis ma sealt välja kaevasin.

Teaser

 

Muide, see, et ma enne siia tulekut otsustasin load teha oli väga õige otsus! Väga, väga, väga õige otsus! Jap. Tegemist on autoga. Jap. Tegemist on Lotusega. Täpsemini Lotus Elise (ei tea, mis aasta väljalase). See on Marty au ja uhkust, tema lemmikauto. Oli seisnud seal garaažis 8 kuud. Panime aku peale (bensiin oli juba sees) ja masin käivitus esimesest proovist. Võtsime katuse maha istusin sisse. Kurat valel pool on see rool ja iste oli maapinnale väga, väga lähedal. Selline tunne, et tagument hakkab kohe teed kraapima. Käivitasin, proovisin kõik käigud läbi. Vasaku käega oli veidi harjumatu, aga mitte midagi ületatavat. Panin esimese sisse ja veeresin vaikselt väravast välja, suund vasakule sisse. Vaatasin, et ühtegi autot ei tuleks ja minek!

Selline kaunitar siis on see Lotus Elise

Ütlen kohe, et liiga kiiresti ei sõitnud, sest ühtegi sirget lõiku polnud, Teed olid käänakulised ja ikka sellised tõusva ja langeva profiiliga, aga ühe väikesel sirgel tuli 110km/h ära ja oi kui kiiresti selle kiiruse kätte saadi! Piisas viiendalt neljandale lülitamisest ja gaasipedaali puudutamisest ning selg oli istmes ja nägemisväli ahanes. :) Pagana vinge! Juhitavus oli väga hea ja väga vilgas. Ainuke asi, mis veidi ehmatas oli amotride puudumine. Marty lasi need ära võtta, et auto veelgi kergemaks saada. Seega iga väike muhk sai ära loetud. Aga sõidumõnu... Vapustav! Tegin umbes 30-35 minutise ringi ja lihtsalt tundsin sõidust mõnu. Käigu vahetamine vasaku käega ja vasakul pool sõitmine tulid kiirelt. Mingit kohmitsemist õnneks ei olnud. Algaja õnn ehk.

Igal juhul oli tegemist väga meeliülendava esmaspäeva ja veelgi mõnusama õhtupoolikuga!

Tegin väikese peatuse.