Laupäeva õhtu. Novembri viimane päev. Uskumatu, aga siingi on jõulumelu juba kuu aega varem hoos. Samas ei ole see kuidagi nii "otse näkku ja osta nüüd, muidu sured" kampaania nagu see Eestis tavaliselt on.
Täna sai läbi Taupo kaheks päevaks vallutanud rattavõistlus Cycling Challenge. Selle põhidistants oli 160kmi pikkune võidusõit ümber Taupo järve (eelneval päeval peeti sprindivõistlusi ja väiksemaid võidusõite). Oli võimalus osaleda ka teatesõidus või ca 90kmi pikkusel maastikumaratonil. Võrreldes seda näiteks Tartu Cycling Weekendiga, siis on tegemist märksa väiksema üritusega. Sõitjaid on palju, kuid mastaap jääb siiski Tartu nädalavahetusele alla. Expod on ka kehvemad, aga pagan kui palju ilusaid rattaid linnas vuras ja see melu oli siiski tervitatav. Oleksin väga tahtnud ise ka selles osaleda, kuid a) osavõtutasu oli päris krõbe ja b) olin tol päeval tööl.
Täna oli tegelikult juba teine tööpäev. Ja teise päeva kohta polnud üldsegi paha. Kolmekesi töötasime ja minu müüginumbrid olid teistest peajagu kõrgemad, kuid tegu on pigem algaja õnne kui osava müügitööga. Toodete kohta peab ikka väga palju juurde õppima, et neid korralikult müüa. Samas jalanõude soovitusi oskan jagada, sest eks ma olen veidi matkamist kogenud küll ja tean, mis on hea ja mis ei ole. Tehniline pool ja poe ruumijaotus on juba selge (et mis asub kus ja kuhu inimesed suunata).
Kollektiiv on superlahe. Väga sõbralikud (nagu kõik inimeseloomad siin riigis) ja tiimitöö on tähtis. Meil on igapäevased müügieesmärgid ja kui nähakse, et kellelgi on vaja mõned müügid teha, et oma keskmist tõsta, siis antakse vabalt ära, sest individuaalne suutlikkus ei oma suurt tähtsust. Esikohal on, et poe üldine tulemus oleks hea.
Töötajad saavad ka väga korralikult allahindlust alates 50% kuni 85%. Oleneb tootest. Ma kavatsen siit kindlasti endale mõned asjad kaasa osta. Sellist alet kusagilt mujalt kindlasti ei saa ning tooted on kvaliteetsed! (Kes ei usu võib Kathmandu ettevõtet googledada) Vihjan, et GoreTex Pro vee- ja tuulekindla jope saaks ma siit umbes 60 jevriga kätte ja sellest odavamalt kusagil uhiuut jopet saada? No palun, tehke proovi ja ma teen teile 60 eurise õhtusöögi välja! :D
Hetkel on tööd suht vähe. Esimesed kaks nädalat teen ainult kolm päeva nädalas tööd, seega tunde õigest sinna 20 ringi. Säästa väga ei saa, aga elab kenasti ära (st maksan üüri ja saan korralikult süüa). Hosteli rahvas on ikka väga lahe. Siin on tekkinud meil nö oma gäng! Rahvas, kes elutseb pikemalt kui 1 nädal. Oleme juba vanad kalad, samas kogu aeg vahetuva rahvaga on ka mõnus õhtuti hosteli baaris/köögis suhelda. Samuti on tore, et minu tuppa kolisid nüüd permanentselt ka kolm "vana olijat", mis tähendab, et toas saab asju nagu läppar ja telefon julgemalt voodile vedelema jätta. Hirmu, et need ära varastatakse põhimõtteliselt ei ole.
Selle "vanade olijate" gängis on mulle juba päris mitu hüüdnime pandud: Estonian (no ei vaja vist selgitust), Ironman (ka suht obvious, kuigi ma parandan alati, et mitte veel, ma pean selle nimel veel kõvasti valutama!!!) ja Tarzan (sest meil on üks koht, kus saab köiga kõikudes vette hüpata. Ja seal on pikem köis ja lühem. See pikem on aga kaldast veidi eemal ning selle kättesaamiseks peab lühemal veidi kõikuma ja natuke akrobaatikat tegema. Mina olen siis see peamine akrobaat ja sealt ka siis see nimetus.)
Peab mainima, et praegu on elu täitsa hästi toimima saadud siin. Töö on olemas, küll poole kohaga, kuid parem kui mitte miski, sest oma raha nüüd enam kulutama ei pea. Trenni saab kenasti teha ja oioioi kui rasked need tõusud siin ikka on... Õnneks on Ironmani rattarada kergema profiiliga kui minu trennirajad praegu ja ratas töötab hetkel väga hästi. On tekkinud ka kindel tutvusringkond ja see seltskond on ikka väga lahe!
PS! Sorry, kui jätsin teid liiga pikalt ootele! Polnud nagu väga huvitavat kirjutada midagi... :) Loodan, et järgmist jutukest nii kaua enam ootama ei pea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar